1 Q340B06 MUTTER – 1 KUUSNURKNE
2 480-1003074 NAAS – VÕRDSE PIKKUSEGA
3 A11-3707177 KANAL – KAITSE
4 A11-3707130EA KAABEL – KÕRGPINGE JAOTUR
5 A11-3707140EA KAABEL – KÕRGPINGE JAOTUR
6 A11-3707150EA KAABEL – KÕRGPINGE JAOTUR
7 A11-3707160EA KAABEL – KÕRGPINGE JAOTUR
8 A11-3707110BA SÜÜTEKÜÜNLA KOMPLEKT – SÜÜTE
9 A11-3705130 KLOKK – SÜÜTEPOOLI
10 A11-3707171 TUGI – KÕRGEPINGEKAABEL
11 A11-3705120 ANDUR – FRAASI (SÜÜTEMOODUL)
12 A11-3705110EA SÜÜTEPOOLI
13 A11-3707173 TUGI – KÕRGEPINGEKAABEL
14 A11-3724111 BÄND
15 A11-1005120BA ANDUR – PÖÖRLEMISKIIRUS
16 A11-3605015BE KLOKK – ECU
17 A11-3605019BE KLAMBER – VEDRU
18 A11-BJ3605010BE MOOTORI JUHTSEADE
19 A11-3708111 NAAS – KUUSNURK
20 A11-3724861 KLOKK – VÄNTVÕLLI ANDUR
21 A11-3735047 RELEE – JUHTPLOKK
22 A11-3735049 RELEE
23 A11-8CB3704025 LUKUSILINDER – SÜÜTELÜLITI
24 A11-8CB6105300 VÕTI – TÜHI
25 CQ1601075 POLT – KUUSKANTPEA
26 CQ1611035 POLT – KUUSKANTPEA
27 CQ2180816 POLT – SISEMINE KUUSKNURKPEA
28 A11-3735051 RELEE
29 A11-3735052BA RELEE
30 A11-3735052BB RELEE
31 A11-1005203 POLT – KUUSKANTPEA
32 Q1841060 POLT – KUUSKANTNE ÄÄRIK
33 A11-3708110AD STARTERI KOMPLEKT
34 A11-3708110 STARTERI KOOST
35 A11-3707177BA KANAL – KAITSE
1. Funktsioon on madalpinge alalisvoolu suurendamine piisavalt kõrge pingeni vastavalt mootori tööjärjestusele (süütejärjestus). Tööprotsessi lõpuleviimiseks süüdake iga silindri süüteküünla kaudu kõrge temperatuuri ja rõhu all olev kokkusurutud põlev segu.
2. Süütesüsteem koosneb akust, süütelukust, süütepoolist, süüte juhtmoodulist, kõrgepingejuhtmest, süüteküünlast jne.
3. Primaarahela juhtimisrežiimi järgi jaguneb süütesüsteem järgmisteks osadeks:
1. Traditsiooniline süütesüsteem Traditsiooniline süütesüsteem koosneb peamiselt toiteallikast (aku ja generaator), süütelukust, süütepoolist, kondensaatorist, kaitselülitist, süütejagajast, süüteküünlast, summutustakistist ja kõrgepingejuhtmest. Tööpõhimõte: süüte sisselülitamisel hakkab mootor tööle. Kaitselüliti nukk pöörleb pidevalt, pannes kaitselüliti kontakti pidevalt avanema ja sulguma. Kui kaitselüliti kontakt on suletud, algab aku vool aku positiivsest poolusest ja voolab tagasi aku negatiivsesse poolusesse läbi süüteluku, süütepooli primaarmähise, kaitselüliti liikuva kontakti, kontakti ja jaoturi korpuse. Kui nukk lükkab kaitselüliti kontakti lahti, katkeb primaarahel, vool süütepooli primaarmähises langeb kiiresti nulli ja magnetväli mähise ümber ja rauast südamikus nõrgeneb või kaob samuti kiiresti. Seetõttu tekib süütepooli sekundaarmähises indutseeritud pinge, mida nimetatakse sekundaarpingeks. Läbivat voolu nimetatakse sekundaarvooluks ja vooluringi, mille kaudu sekundaarvool voolab, nimetatakse sekundaarahelaks. Pärast kontakti lahtiühendamist, mida suurem on primaarvoolu languse kiirus, seda suurem on südamiku magnetvoo muutumiskiirus ja mida suurem on sekundaarmähises tekkiv indutseeritud pinge, seda lihtsam on süüteküünla vahest läbi murda. Kui süütepooli südamiku magnetvoog muutub, tekib kõrgepinge (vastastikune induktiivsuspinge) mitte ainult sekundaarmähises, vaid ka primaarmähises. Kui kontakt lahtiühendatakse ja primaarvool langeb, on iseindutseeritud voolu suund sama, mis algsel primaarvoolul, ja selle pinge ulatub kuni 300 V-ni. See murdub läbi kontakti vahe ja tekitab kontaktide vahel tugevaid elektrilisi sädemeid, mis mitte ainult ei põhjusta kontaktide kiiret oksüdeerumist ja ablatsiooni ning mõjutab kaitselüliti normaalset tööd, vaid vähendab ka primaarvoolu, sekundaarmähises indutseeritud pinge ja süüteküünla vahes tekkiva sädeme muutumiskiirust, mistõttu on segu süttimine keeruline. Iseindutseeritud pinge ja voolu kahjulike mõjude kõrvaldamiseks on kaitselüliti kontaktide vahele paralleelselt ühendatud kondensaator C1. Kontaktide eraldumise hetkel laeb iseindutseeritud vool kondensaatorit, mis võib vähendada kontaktide vahelist sädet, kiirendada primaarvoolu ja magnetvoo nõrgenemist ning suurendada sekundaarpinget.
2. Elektrooniline süütesüsteem
3. Mikroarvuti juhitav süütesüsteem