Kvaliteetne stabilisaatorivarda puks Chery S11 stabilisaatorivardale

Kui aga tasakaalustusvarda pukshülss katki läheb, mõjutab see auto sõidustabiilsust, näiteks esiratta kõrvalekalle ja pidurdusteekond pikeneb.

Stabilisaatorlatt, veeremisvastane varras, stabilisaatorilatt, tuntud ka kui veeremisvastane varras ja stabilisaatorilatt, on auto vedrustuse abielastne element.
Sõiduki sõidumugavuse parandamiseks projekteeritakse vedrustuse jäikus tavaliselt suhteliselt madalaks, mis mõjutab sõiduki sõidustabiilsust. Seetõttu kasutatakse vedrustussüsteemis külgmise stabilisaatori varda konstruktsiooni, et parandada vedrustuse veeremisnurga jäikust ja vähendada kere kallet.
Stabilisaatorvarda ülesanne on vältida kere liigset külgkallumist pööramisel ja püüda hoida keret tasakaalus. Selle eesmärk on vähendada sõiduki külgkallutamist ja parandada sõidumugavust. Stabilisaatorvarras on tegelikult põikisuunaline väändelati vedru, mida võib pidada spetsiaalseks elastseks elemendiks. Kui sõiduki kere liigub ainult vertikaalselt, on vedrustuse deformatsioon mõlemal küljel sama ja põikisuunaline stabilisaatorvarras ei tööta. Kui auto pöörab, siis auto kere rullub ja vedrustuse viskumine mõlemal küljel on ebaühtlane. Välimine vedrustus surub vastu stabilisaatorvarda ja stabilisaatorvarras väändub. Varda kere elastsus hoiab ära rataste tõstmise, hoides auto keret võimalikult tasakaalus ja täites külgmise stabiilsuse rolli.
Põikisuunaline stabilisaatorlatt on vedruterasest valmistatud torsioonlati vedru, mis on U-kujulise kujuga ja asetseb risti auto esi- ja tagaosas. Varda kere keskmine osa on kummist puksi abil hingedega ühendatud sõiduki kere või raamiga ning mõlemad otsad on vedrustuse juhthoovaga ühendatud külgseina otsas oleva kummipadja või kuulliigendi tihvti kaudu.
Kui vasak ja parem ratas põrkavad samaaegselt üles ja alla, st kui sõiduki kere liigub ainult vertikaalselt ja vedrustuse deformatsioon on mõlemal küljel võrdne, pöörleb stabilisaatorlatt puksis vabalt ja stabilisaatorlatt ei tööta.
Kui mõlema poole vedrustus deformeerub erinevalt ja sõiduki kere kaldub teepinna suhtes külgsuunas, liigub sõiduki raami üks külg vedrutoe lähedale, stabilisaatorvarda külje ots liigub sõiduki raami suhtes ülespoole, samal ajal kui sõiduki raami teine ​​külg on vedrutoest eemal ja vastava stabilisaatorvarda ots liigub sõiduki raami suhtes allapoole. Kui aga sõiduki kere ja sõiduki raam kalduvad, ei liigu stabilisaatorvarda keskosa sõiduki raami suhtes. Sel viisil, kui sõiduki kere kaldub, painduvad stabilisaatorvarda pikisuunalised osad erinevates suundades, mistõttu stabilisaatorvarras väändub ja külgmised õõtsad painduvad, mis mängib rolli vedrustuse nurkjäikuse suurendamisel.